Esimesel koolipäeval, 1. septembril kutsus Keskerakonna aseesimees Jaan Toots üles peatama eestikeelsele haridusele ülemineku neljandates klassides. Parempoolsed leiavad, et selline üleskutse on vastutustundetu ning kahjustab nii Eestis elavate laste kui kogu Eesti tulevikku.

„Eestikeelsele õppele üleminek ei ole eksperiment, vaid kaua edasi lükatud vajalik samm. Eestis elades tuleb eesti keel selgeks õppida. Liiga kaua on meil sirgunud põlvkondi, kes lõpetasid kooli ilma piisava eesti keele oskuseta ja kelle edasised valikud elus on piiratud. Kui praegu on raske, siis seda sellepärast, et poliitikutel pole 30 aastat olnud julgust vajalikke keerulisi otsuseid teha,“ ütles Parempoolsete Tartu linna esimees ja õpetaja Liina Maurer.

Parempoolsed rõhutavad, et üleminek eestikeelsele haridusele ei võta lastelt nende identiteeti, vaid annab neile juurde valikuvõimalusi. „Tugev eestikeelne haridus on parim viis tagada, et Eesti lapsed, nii eesti kui muust kodusest keelest, saavad ühiskonnas osaleda. See on ühtlasi meie riigi sidususe ja kestlikkuse küsimus,“ märkis Maurer.

Parempoolsete hinnangul pole Keskerakonna vastuseisu tegelik põhjus mitte keeleküsimus, vaid partei vastumeelsus eestimeelse kooli suhtes. “Kui õpetaja ei valda eesti keelt, on see ühtlasi märk tema meelsusest – Eesti koolis peavad aga klassi ees seisma ainult eestimeelsed õpetajad,” märkis Maurer.

Parempoolsed kutsuvad keskenduma lahendustele: toetame lapsi, noori, peresid ja õpetajaid. See tähendab rohkem kohandatud õppematerjale, põhjalikumat metoodilist ettevalmistust õpetajatele ning perede aktiivset kaasamist ja julgustamist. Lastel peavad olema nende võimetele vastavad materjalid, et nad tunneksid eduelamust, ja õpetajaid ei tohi jätta üksi rätsepatööd tegema.

Kui Soomes pakutakse õppematerjale mitmes kohandatud versioonis, siis Eestis valmistavad õpetajad töölehti oma vabast ajast, mis viib läbipõlemiseni. “Kutsun kirjastusi ja õppematerjalide loojaid üles toetama õpetajaid ja õpilasi eestikeelsele õppele üleminekul niimoodi, et tunnis võib olla küll 24 erinevat last, aga mitte 24 erinevat õppematerjali. Keelelised raskused ei ole püsivad – need mööduvad seda kiiremini, mida rohkem saavad lapsed õppida ja suhelda eesti keeles. Eesti keele omandamiseks tuleb luua õppimist toetavad tingimused,” ütles Maurer.