Parempoolsete hinnangul eksitab Reformierakond avalikkust, väites, et 2026. aasta riigieelarve hiigeldefitsiidi põhjustavad kasvavad kaitsekulud. Tegelikult tuleneb defitsiidi hüppeline kasv püsikulude paisutamisest ja valimiste-eelsest häälteostust.

„See on puhas vassimine. Kaitsekulud kasvavad küll 845 miljonit eurot, kuid veelgi rohkem, 927 miljonit, kasvavad muud riigi kulud: tulumaksuküüru kaotamine maksab umbes 600 miljonit, pensionide tõus 210 miljonit ja riigitöötajate palgatõus 117 miljonit,“ ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Rahandusministeeriumi andmetel kasvab järgmise aasta riigieelarve maht tervelt 1,8 miljardi euro võrra, ulatudes 20,9 miljardi euroni. Kulud suurenevad 1,4 miljardit (+7,7%) ja investeeringud kõigest 0,4 miljardit eurot, samal ajal kui tulud tõusevad vaid 0,8 miljardit (+5,1%). „Valitsuse kulud kasvavad järgmisel aastal miljardi võrra rohkem kui tulud. Tegemist on enneolematult riskantse valimiste-eelse pillerkaariga,“ lisas Kaarelson.

Järgmise aasta eelarve surub Eesti 4,5% SKT suurusesse defitsiiti, puudujääk ulatab 2,3 miljardi euroni. Võrreldes tänavuse poole miljardi euro suuruse miinusega tähendab see enam kui neli korda sügavamat auku. „Iga Eesti inimese kohta teeb see aastas üle 1676 euro laenuraha,“ tõdes Kaarelson.

Kaarelsoni sõnul laseb valitsus käest tänavuse ootamatult hea positsiooni eelarve tasakaalu parandamiseks. „Kui tänavu jääb defitsiit umbes ühe protsendi SKPst ehk poole miljardi euro juurde, siis järgmisel aastal tekib juba 2,3 miljardi eurone auk – see on 64% suurem kui tänavuseks aastaks planeeritud. See pole enam õnnetu juhus, vaid teadlik laristamise poliitika,“ rõhutas ta.

Reformierakonna küündimatu rahanduspoliitika tõstab ka Eesti intressikulu enneolematu kiirusega. „Kui praegu maksame intresse umbes 200 miljonit eurot aastas, siis nelja aasta pärast on see juba umbes 450 miljonit. Püsikulude katmine laenurahaga tähendab, et maksame järjest rohkem tagasi, aga vähem saame tuleviku tarvis investeerida,“ märkis Kaarelson.

Parempoolsete hinnangul kütab püsikulude laenuga rahastamise poliitika inflatsiooni, mis sööb ära lubatud palgatõusude mõju. „Kui euroala kõrgeim hinnatõus jätkub, siis õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõusust ei jää midagi alles. Ometi teame juba täna, et õpetajate liidud praeguse tõusuga rahule ei jää,“ ütles Kaarelson.

„Reformierakond on kaotanud võime vastutustundlikult riigirahandust juhtida. Kaitsekulud on vajalikud ja õigustatud, aga püsikulude paisutamine laenurahaga on ohtlik populism, mis viib Eesti kiiresti sügavasse võlakoormasse,“ võttis Kaarelson kokku.