Parempoolsete hinnangul on järgmise aasta riigieelarve kujunemas ohtlikuks valimiste-eelseks kuluralliks, kus riigi kulud kasvavad tuludest pea poole kiiremini. Sellises tempos jooksvaid kulusid kasvatades on vaid aja küsimus, millal valitsus hakkab taas makse tõstma.
„See on enneolematult riskantne pillerkaar, kus valitsus ostab endale valimiste eel populaarsust tulevaste põlvkondade arvelt,“ iseloomustas riigieelarvet Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Rahandusministeeriumi andmetel kasvab 2026. aasta riigieelarve maht 1,5 miljardi euro võrra, ulatudes 20,8 miljardi euroni. Sellest kulude kasv moodustab 1,2 miljardit eurot (+7%), samal ajal kui tulud suurenevad vaid 0,9 miljardit (+5%). Selline erinevus surub Eesti eelarve 4,5% SKT suurusesse defitsiiti, mis tähendab, et iga inimene Eestis, imikust pensionärini, võtab järgmise aasta eelarve järgi valitsuse saamatuse katteks 1676 eurot laenu.
Pärast hiljutisi ulatuslikke maksutõuse on sel aastal eelarvedefitsiit lõpuks vähenenud 1%-ni SKT-st, mis on üle aastate parim tulemus. “Juba järgmisel aastal laseb valitsus jõhkra ülekulutamise ja lõdva eelarvepoliitikaga riigirahanduse taas käest ära. See toob vältimatult kaasa uue laiaulatusliku maksutõusude laine,” märkis Kaarelson.
Kaarelsoni sõnul eksitab valitsus avalikkust, väites, et defitsiidi põhjuseks on kaitsekulud. „Kaitsekulude kasv 845 miljonit eurot on õigustatud ja möödapääsmatu. Kuid veelgi rohkem – 927 miljonit eurot – kasvavad muud kulud: maksuküüru kaotamine võtab 600 miljonit, pensionide indekseerimine 210 miljonit ja riigitöötajate palgatõus 117 miljonit eurot. See on valimiste-eelne häälteost, mitte riigijuhtimine,“ rõhutas Kaarelson.
Sotsiaalministeeriumi eelarve kasvab 329 miljonit eurot (4%). Sotsiaaltoetuste kogumaht on juba 4,35 miljardit eurot, see summa paisub automaatselt igal aastal, sõltumata majanduse ja maksumaksjate käekäigust. „See on kulukas ja kontrollimatu süsteem, mis kütab inflatsiooni ega aita inimestel töö ja pingutusega paremini hakkama saada,“ märkis Kaarelson.
Kliimaministeeriumi kulud suurenevad 250 miljonit eurot ehk 26%, ministeeriumiametnike keskmine palk kasvab 7% ja haldusalas keskmiselt 5%. “See ei loo lisandväärtust, vaid neelab maksumaksja raha,“ lisas Kaarelson.
Reformierakonna poliitika, mis katab püsikulud laenurahaga, suurendab Eesti intressikulu enneolematu kiirusega. Kui praegu maksab riik intresse umbes 200 miljonit eurot aastas, siis nelja aasta pärast juba 450 miljonit. „Iga uus laen teeb tulevased maksutõusud vältimatuks. Kui valitsus kulusid ei külmuta, tuleb raha varem või hiljem inimestelt juurde võtta,“ ütles Kaarelson.
Parempoolsed kutsuvad Riigikogu liikmeid üles selga sirgu ajama ja eelarvet mitte heaks kiitma. „See eelarve tuleb tagasi saata. Nõudke kulude külmutamist, indekseerimise peatamist ja ametnike arvu vähendamist. Makse tuleb langetada – käibemaks 20%-le ja tulumaks 18%-le. Eesti vajab riigimehelikku lähenemist, mitte valimiste-eelset pillerkaari tuleviku laenuorjuse hinnaga,“ rõhutas Kaarelson.
