Eesti on viimasel kümnendil hoogsalt liikunud sotsiaalriigi ehk hoolekanderiigi valitsemismudeli poole, kus riik toetab ja panustab üha enam kodanike majanduslikku ja sotsiaalsesse heaolusse.
Me kogeme tihti kuidas riik sekkub liigselt üle reguleerides inimeste igapäevaellu. Tagaplaanile on jäänud isikuvabaduste kaitse ning vastutuse ja õiguste jätmine inimesele endale. Selle tulemusena on vähenenud inimeste ettevõtlikkus, kidub majandus ja vohab riigikapitalism.
On ilmne, et Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides levinud sotsiaalriigi mudel on osutunud Eesti riigile ülejõukäivaks. Viimastel aastatel on riigi kulutuste kiiret kasvu vedanud ennekõike sotsiaalkaitse ja tervishoiu järjest paisuvad kulud. Lisaks süvendab probleemi viimaste valitsuste üle kulutamise mentaliteet ning suutmatus ellu viia enda poolt lubatud “jõhkraid kärpeid”.
Nädal tagasi kuulsime just sellist sisutühja hüüdlauset Reformierakonna poolt. Nende tutvustatud kõlava nimega uus visioon peaks olema justkui ilus parempoolne plaan. Peaministripartei räägib konservatiivsest rahanduspoliitikast, madalatest maksudest ning tasakaalus eelarvest, kuid vastupidiselt sellele on viimased nende juhitud valitsused viinud ellu vasakpoolset poliitikat.
Sellest tulenevalt puudub ühiskonnal igasugune usk, et Reformierakonna juhitud valitsuse poliitikas midagi muutub ning need jäävad taas kõigest ilusateks sõnadeks visioonipaberil. Nad on istunud peaministritoolil juba 2021. aastast ning küsimus jääb, miks pole lubatud parempoolset poliitikat seni ellu viidud?
Vastus on lihtne – Nad lihtsalt ei suuda oma lubadusi täita.
Viimaste valitsuse tegematajätmiste ja üha enam sotsiaalriigi valitsemismudeli suunda kaldumisse tõttu on Eesti riigirahandus muutunud jätkusuutmatuks – Eesti riigieelarve on viidud sellel aastal taasiseseisvumisaja sügavaimasse 4,5%-sse eelarvedefitsiiti. Eesti riigivõlg on viimase viie aastaga suisa kahekordistunud, ületades tänaseks juba 10 miljardi euro piiri. Samas tempos riigivõlga kasvatades ületaks Eesti 2050. aastal Maastrichti kriteeriumide järgi euroalal lubatud avaliku sektori võla ülempiiri, milleks on 60% SKPst.
Kas sellist riigirahanduse tulevikku me soovimegi pärandada enda lastele?
Tuletame meelde, millised on meie riigi alusväärtused ja millisena näeb riigi rolli ja riigi ülesandeid ning vastutust Eesti põhiseaduse preambul. Eesti Vabariigi tähtsaimateks eesmärkideks on tagada alusväärtustel loodud riigi järjepidevus ning tagada eesti rahvuse, keele ning kultuuri säilimine läbi aegade.
Aga mitte ainult. Eesti põhiseaduse preambul käsitleb ka riigi põhilisi püsiva iseloomuga ülesandeid, mida Eesti riik on kohustatud täitma – põhiseaduse preambulisse on kirja pandud järgnevad read:
Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade
Eesti põhiseaduse preambul piiritleb selgelt, et riigi peamisteks ülesanneteks on välispoliitika, riigikaitse, sisejulgeolek, õigusriigi arendamine, isikuvabaduste kaitse ning hariduse ja kultuuri edendamine, kuid mitte ilmtingimata maksumaksjale koormava sotsiaalriigi ehk hoolekanderiigi valitsemismudeli ülalpidamine.
Eesti vajab parempoolset poliitikat, et tuua riik välja vasakpoolsest kreenist.
Parempoolsete missioon on keskenduda poliitikale, mis kindlustab Eesti julgeolekut ja kasvatab eestlaste jõukust. Eesti riigi pikaajalise kestmise ja naabritest kiirema arengu tagamise eeldusteks on isikuvabaduste kaitse, vastutuse ja õiguste tagasi andmine inimestele endile. Samuti avatud majandus, kus au sees ettevõtlusvabadus ja uuendusmeelsus.
Eesti kiire arengu on taganud meie inimeste ettevõtlikkus, soov edasi liikuda ja julgus katsetada. Meie eduloo jätkumise tagab see, kui oleme avatud uuendustele ja otsime lahendusi kaasaegsetele väljakutsetele. Parempoolsetena suhtume me avatud meelega uutesse tehnoloogiatesse ja lahedustesse – seda nii riigimudeli efektiivistamisel kui ka erasektoris, kus need loovad uusi võimalusi ja töökohti. Kapseldumine vanasse pidurdaks kahtlemata Eesti arengut.
Head volikogu liikmed, algamas on 2027 a. riigikogu valimiste valimisplatvormi ettevalmistused ja sisuline programmitöö. Parempoolsetel lasub vastutus töötada välja uus parempoolne plaan ning lahendused Eesti tulevikuks. Peame välja pakkuma uue filosoofiline vaate riigimudelile, mis on Eesti rahvale jõukohane ning mis eristab meid praegu Euroopas laialt levinud sotsiaalriigi mudelist.
Eesti on juba varasemalt andnud maailmale unikaalse arenenud e-riigi mudeli. Parempoolsetel peab olema ambitsioon ja julgus välja pakkuda järgmise põlvkonna visioon Eestile kui maailma esimesele AI-põhisele ühiskonnale, kus masinintellekt on kõigi Eesti inimeste teenistuses – tagades vabaduse, jõukuse ja bürokraatiavaba riigi. Eesti vajab meie enda arenguteed, mis võimaldab tõusta maailmas kõrgelt arenenud ning jõukate riikide esiritta.
See on parempoolne arengutee, mis teeb eestlased jõukaks ja kindlustab Eesti julgeoleku!
