Värsked majandusprognoosid näitavad, et Reformierakonna valitsus elab üle meie võimete. Parempoolsete esimees Lavly Perling rõhutas, et Eesti riigieelarve on paraku rajatud soovmõtlemisele.

Perling tõdes, et Eestit aitab kriisist välja ainult negatiivne lisaeelarve: “Ajal, mil Reformierakond räägib valimiste eel lisaeelarvest, millega kulutaksime veel rohkem, tuleks tegelikult riigi kulusid koomale tõmmata. See on ainus lahendus, mis tõmbab pidurit Eesti perede aina suurenevale võlakoormusele. Juba praegu maksab iga eestlane Reformierakonna saamatu juhtimise tõttu iga aasta 600 eurot riigivõla intressideks.”

Eesti Pank prognoosib nii tänavuseks kui tulevaks aastaks eelarvepuudujääki 4,4% SKTst. Euroopa Liidu ajutiste reeglitega lubatud maksimaalne puudujääk on 4,5% SKTst. Õige pea kukub see tagasi 3% peale.

“Kui riigi üle igasuguse mõistliku piiri kasvavaid kulusid kohe kärpima ei asuta, saabuvad ühel hetkel Tallinna lennujaama pintsakute ja lipsudega mehed IMFist nagu juhtus Kreekas. Sel juhul hakkavad juba nemad ütlema, mida ja kuidas kärpida, et Eesti riik pankrotti ei läheks,” ütles Perling.

Perlingu sõnul tuleb säärase stsenaariumi realiseerumist iga hinnaga vältida: “Me ei ole Kreeka. Eesti peab suutma ilma kõrvalise abita otsused – vajadusel ka valusad – ära teha.”

“Paraku räägib valitsus endiselt vaid valitsemiskulude mõneprotsendilisest kärpest. See peaks aga olema hügieen, mitte päriselt kriisi lahendus. Eraettevõtted vaatavad oma juhtimiskulusid pidevalt üle. Ka ajal, mil elatakse hästi. Päris kokkuhoid saab tulla vaid radikaalsetest reformidest,” märkis Perling.

Perling tõdes, et Eesti peab üle vaatama, millised riigi võetud ülesanded on hetkel riigile selgelt üle jõu käivad: “Kas me vajame näiteks tasuta ühistransporti, mille kvaliteet käib pidevalt alla ning reisijate arv väheneb, sest teenus on ebakvaliteetne? Ehk saaksime oma tervishoiuraha kasutada efektiivsemalt? On meie koolivõrk optimaalne? Sellele kõigele tuleb mõelda.”

Samas tuleb Parempoolsete hinnangul mõelda ka riigikaitse-eelarve ümberprioritiseerimisele. “Viimaste nädalate uudised droonidest näitavad, et Eesti riik pole sellisteks ohtudeks valmis. Ka riigikaitses tuleb tegeleda ohtudega, mis on jäetud unarusse, kuid on hetkel realiseerumas,” lisas Perling.

“Täna avaldab oma prognoosi ka rahandusministeerium. Loodan, et see ei ole poliitilise surve tõttu tegelikku olukorda palju ilusamaks maaliv. Praegu lüüakse Eesti riigile tõsist häirekella. Me peame seda kuulama,” rõhutas Perling.

Perlingu sõnul ei räägi seda juttu ainult Parempoolsed: “Teisipäeval hoiatas ka Eesti Panga president Madis Müller, et oleme oma laenuvõime viimasel piiril. Enam rohkem laenu võtta me ei tohi. Igasugune kriisipuhver on kadunud. Samal ajal kärpis Eesti Pank ligi protsendi võrra Eesti tänavust majanduskasvu-ootust ning tõstis protsendi võrra prognoositavat inflatsiooni. See on katastroof!”