Parempoolsed leiavad, et sotsiaaltoetuste ja -teenuste süsteem tuleb Tallinnas põhjalikult üle vaadata ja muuta see vajaduspõhiseks, et abi jõuaks päriselt abivajajateni.

„Täna jagatakse toetusi ja teenuseid sageli kindlatele inimgruppidele, näiteks sünnipäevatoetused eakatele, mitte iga konkreetse inimese vajaduse alusel. Selle tulemusel saavad toetust need, kel seda tegelikult vaja pole, abita jäävad aga inimesed, kel on päriselt raske,“ ütles Parempoolsete esimees Lavly Perling. „See on abivajajate suhtes ebaõiglane ja raiskav süsteem.“

Ühe olulisema uuendusena soovivad Parempoolsed alustada vabatahtliku sotsiaalkaitse väljaarendamist. „Inimeste soov kogukonna heaks tööd teha on Eestis suur, aga täna puudub vabatahtlikuks sotsiaalkaitseks võimalus. Hakkame seda üles ehitama, alustades pilootprojektiga Tallinna kesklinnas,“ selgitas Perling.

Vabatahtliku sotsiaalkaitse loomisel kavatsevad parempoolsed võtta abi juba praegu toimivatest samalaadsetest teenustest, olgu näiteks toodud vabatahtlik merepääste.

“Vahel on kõige rohkem abi sellest, kui mõni esmase väljaõppega vabatahtlik võtab näiteks vägivaldsest suhtest pääseteed otsiva abivajaja enda kaitse alla, aitab üle elada esimesed kõige raskemad tunnid või päevad ja näitab, et inimene pole oma mures üksi,” kirjeldas Perling. “Inimlikku suhtumist, kõige paremas mõttes ohvri käe hoidmist on sellesse valdkonda kindlasti juurde tarvis.”

Parempoolsed vaatavad valituks osutudes sotsiaaltoetused teraselt üle, tuvastamaks toetused ja teenused, mis ei täida eesmärki. „Vajalik on aus hinnang sellele, mis töötab ja mis mitte. Kui süsteem on korrastatud, jääb rohkem raha neile, kes seda tegelikult vajavad,“ rõhutas Perling.