Eesti riigivõlg kasvab lähiaastatel kaks korda kiiremini kui majandus ning selle pealt makstav intress saab üheks kõige kiiremini paisuvaks eelarvekuluks.

Aastatel 2025–2029 suureneb Eesti riigivõlg 9,76 miljardilt eurolt 17,49 miljardi euroni ehk 79% võrra, samas kui Eesti majandus kasvab samal ajal optimistlike prognooside järgi ainult 27%. “See ei ole normaalne majandamine. See on piltlikult öeldes maailmalõpu eelne valitsemisviis, kus tuleviku peale enam ei mõelda,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Intressikulud kasvavad sama perioodi jooksul  209,5 miljonilt 456 miljoni euroni – 118%. “See on raha, mille eest ei saa mitte ükski Eesti pere paremat kooli, paremat arstiabi ega turvalisemat riiki. Intress on makse, mida tasume üksnes selle eest, et valitsus ei suuda kulusid kontrollida,” rõhutas Kaarelson.

Leibkonna vaates muutub pilt eriti karmiks:

• 2024. aastal maksis keskmine leibkond riigivõla intressi 367 eurot aastas.
• 2029. aastaks on see kulu tõusnud 701 euroni aastas.
• Sama ajaga lisandub igal aastal uut riigivõlga 3000 eurot leibkonna kohta.

“Iga Eesti pere maksab viie aasta pärast intressi rohkem kui 700 eurot aastas. See raha  ei loo mitte midagi uut, ei tee mitte midagi paremaks, vaid on puhas Reformierakonna küündimatuse kinni maksmine,” ütles Kaarelson. Võrreldav summal kulub meil praegu näiteks teadusele või omavalitsuste toetustele õpetajate palkadeks.

Kaarelsoni sõnul näitavad numbrid, et riigi rahandust juhitakse radikaalselt vales suunas. Aastatel, mil majandus ei kasva ja investeeringuid ei tule, jätkab valitsus oma häältele mõeldes kulurallit ja lükkab arve maksumaksja lauale. “Valitsus üritab eelarvekulude kasvus süüdistada kaitsevajadust. Samas on numbritest näha, et näiteks järgmisel aastal võetakse laenu 1,7 miljardit eurot, kuid sellest vaid 844 miljonit  läheb kaitsekuludeks,” märkis Kaarelson. Ülejäänud laen kulub ära lihtsalt igapäevakulude katmiseks.

Parempoolsed leiavad, et enne uusi laene peab valitsus lõpetama automaatselt kasvavate kulude indekseerimise, külmutama riigipalgaliste palgafondi ja vähendama keskvõimu püsikulusid. “Riigi kulud peavad mahtuma Eesti majanduse võimekuse sisse. Kui seda ei tehta, suurenevad võlg ja intressid edasi ning pered maksavad kinni valitsuse vastutustundetuse,” lisas Kaarelson.

Esimene samm Eesti rahanduse korda tegemiseks on riigieelarve kolmandal lugemisel maha hääletada. “Riigikogul on võimalus näidata selgroogu ja sisu, saadikud saavad selle kõiki Eesti inimesi vaesemaks tegeva eelarve valitsusele tagasi saata. Kutsun kõiki Riigikogu liikmeid seda ka tegema,” ütles Kaarelson.