Parempoolsete hinnangul eksitab Reformierakond avalikkust, väites, et 2026. aasta riigieelarve hiigeldefitsiidi põhjustavad kasvavad kaitsekulud. Tegelikult tuleneb defitsiidi hüppeline kasv püsikulude paisutamisest.

„See on puhas vassimine. Kaitsekulud kasvavad küll 844 miljonit eurot, kuid veelgi rohkem, 927 miljonit, kasvavad muud riigi kulud: tulumaksuküüru kaotamine maksab umbes 600 miljonit, pensionide tõus 210 miljonit ja riigitöötajate palgatõus 117 miljonit,” ütles Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.

2026. aasta eelarve viib Eesti 4,5% SKP suurusesse defitsiiti, puudujääk ulatab pea 2 miljardi euroni. Võrreldes tänavuse poole miljardi euro suuruse miinusega tähendab see neli korda sügavamat auku. „Iga Eesti inimese kohta teeb see aastas üle 1500 euro laenuraha,“ tõdes Kaarelson.

Reformierakonna küündimatu rahanduspoliitika tõstab ka Eesti intressikulu enneolematu kiirusega. „Kui praegu maksame intresse umbes 200 miljonit eurot aastas, siis nelja aasta pärast on see juba umbes 450 miljonit. Püsikulude katmine laenurahaga tähendab, et maksame järjest rohkem tagasi, aga vähem saame tuleviku tarvis investeerida,“ rõhutas Kaarelson.

Parempoolsete hinnangul kütab püsikulude laenuga rahastamise poliitika inflatsiooni, mis sööb ära lubatud palgatõusude mõju. „Kui euroala kõrgeim hinnatõus jätkub, siis õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõusust ei jää midagi alles. Ometi teame juba täna, et õpetajate liidud praeguse tõusuga rahule ei jää,“ märkis Kaarelson.

„Reformierakond on kaotanud võime vastutustundlikult riigirahandust juhtida. Kaitsekulud on vajalikud ja õigustatud, aga püsikulude paisutamine laenurahaga on ohtlik populism, mis viib Eesti kiiresti sügavasse võlakoormasse,“ võttis Kaarelson kokku.