Kui Heremist saab uus kaitseminister, siis tekib lühike ajaaken (enne kui järgmine poliitikust minister ta välja vahetab), mille käigus võiks kodumaise kaitsetööstuse barjääride kõrvaldamiseks ja riigiga koostöö suurendamiseks mõned olulised sammud ära teha, leiab ettevõtja Raul Ennus (Parempoolsed).

Kaitsetööstuse toetamiseks on valituse ja Riigikogu poolt astutud samme, kuid tihti on need näilised või liiga aeglased. Probleemide rägastik on suur ja riik ei ole seni rutanud takistusi leevendama ega näita üles sisulist initsiatiivi. Hämmastav on see, et enamik teisi riike nii hoolimatult ja lühinägelikult oma tööstusega ei käitu.

Kui Herem ametisse astub, võiks olla võimalus neid protsesse kiirendada ja uusi algatusi luua. Herem on oma loomult sirgjooneline ja tulemusele orienteeritud. Tugev side on tal ka areneva kaitsetööstussektoriga – seega on ta hästi kursis, kust kaitsetööstusel king kõige enam pigistab ja mis võiks olla valdkonnad, kus riik saab takistusi kõrvaldada või tuge pakkuda. Selle baasilt võiks Heremil olla eeldused ja motivatsioon, et midagi reaalselt ära teha.

Raamatupidamise kordategemine ei ole tema jaoks prioriteet number üks. Seda on Herem juba öelnud ja eks see suures plaanis on ka õige. Raamatupidamine tuleb korda teha, aga see ei tähenda, et samal ajal jääb kaitsevalmiduse tugevdamine ootele.
Riigil on võimalus sektorit aidata mitmel väga erineval viisil:

● Muuta hankeloogikat, et tellida senisest rohkem kodumaiseid (sh ka arendusjärgus) lahendusi, mida saaks Eesti ettevõtted arendada ja hiljem ka eksportida. Täna voolab valdav osa kaitse-eelarvest Eesti majandusest välja.

● Riik ei peaks pelgama osaleda innovatsioonis. Täna aga minnakse mugavamat ja turvalisemat teed ning tellitakse valmislahendused mujalt. Nii aga meie enda kaitsetööstus kiratseb. Kui riik oleks valmis tegema rohkem hankeid ka toodetele, mis on testimis- või arendusjärgus, oleks kasu meie sektorile suur.

● Luua kiirkorras platvorm, regulatsioonid ja keskkond uute toodete katsetamiseks, testimiseks ja piloteerimiseks.
Kiirendatud korras ehitada välja kaitsetööstuspark ja eemaldada piirangud, et alustavad Eesti ettevõtted saaks sinna erineva suunitlusega tootmist rajada.

● Eestvedada erinevate sektorite koostööd – kaitsetööstus, IT, elektroonika, masinaehitus, merendus, lennundus, teadusasutused ja avalik sektor, et luua koos uusi lahendusi.

● Tagada kaitsetööstusettevõtetele vajalikud käendused ja garantiid, et toodete arendus ei jääks finantseerimise taha.
Aidata ettevõtetel omandada NATO ja EL load ning sertifikaadid, et ettevõtetel oleks lihtsam ja kiirem võimalus NATO ja EL riikidesse oma tooteid eksportida.

Loe ka Äripäevast.