Lisaks Eesti idapiiri sulgemisele peab Eesti seisma Euroopa välispiiri senisest tugevama kaitse eest, leiavad Parempoolsed.
“Parempoolsed toetavad idapiiri sulgemist. Piiri sulgemine on kasulik Eesti julgeolekule, sest Venemaa külastajaid on eriteenistustel lihtne mõjutada ja värvata. Otsusega venitati paraku aastaid. Piiri pidanuks sulgema juba 2023. aastal, nagu Soome tegi,” ütles Riigikogu liige Kalev Stoicescu.
Stoicescu rõhutas, et valitsus on viimasel hetkel tehtud otsuse lõpuni läbi mõtlemata jätnud: “Otsus tehti Riigikogu valimiste eel ja see jätab paratamatult valimisvõitluse maigu. Sellest võidavad eeskätt kremlimeelsed erakonnad.”
Stoicescu sõnul pidanuks lisaks piiripunktide sulgemisele andma ka sõnumi, et idapiiri ülesehitamisel tõstetakse tempot: “Migratsioonirünnakute ja muude piiririkkumiste arvu kasv ei ole välistatud. Piiripunktide sulgemine ei aita meil kuidagi vältida sarnaseid immigratsioonirünnakuid nagu Venemaa on korraldanud varem Lätis ja Leedus.”
Samuti peab Eesti tihendama sisejulgeolekualast koostööd Lätiga ja suurendama PPA patrullide arvu piirialadel. “Eesti ja Läti teenistused suudavad Venemaa terroristlikke rünnakuid väga hästi avastada ja ennetada. Peame aga senisest enam koostööd tegema ning vajadusel andma abi ka teistel Euroopa Liidu välispiiridel, mida Venemaa rünnakuteks kasutada võib,” märkis Stoicescu.
“Eesti peab koos liitlastega tugevdama Euroopa Liidu välispiiri, mitte lõhkuma Schengeni ruumi,” ütles Stoicescu.
Stoicescu sõnas, et Idapiiri sulgemine on vastus Venemaa vaenulikule ja agressiivsele käitumisele: “See lõpetab õigustatult igasuguse piirikaubanduse ja piiriturismi. Samal ajal puudutab see paratamatult osa Eesti elanikke, kes külastavad Venemaal sugulasi. Peame otsa vaatama ka sellele küsimusele, et inimesed ei pettuks Eesti riigis, mis võib kaasa tuua ebameeldivad tagajärjed ning venemeelsete jõudude tõusu.”