Reformierakonna valitsuse suhtlus naaberriikidega on läbi kukkunud, leiavad Parempoolsed.
Reede, 31. augusti hommikul saime teada, et Eesti riigil puudub endiselt info, millal ja mis kujul suudavad lätlased Rail Balticu valmis ehitada. Samas käis Läti peaminister Andris Kulbergs juba juuni alguses Eestis kohtumas peaminister Kristen Michaliga, kus Eesti poole sõnul oli oluliseimaks teemaks Rail Balticut puudutav.
“Kuidas on võimalik, et taristuminister Kuldar Leis ei oska endiselt öelda, millal lätlased Riiast põhja poole raudteed ehitama hakkavad? Seetõttu puudub ka Eestil igasugune võimekus planeerida oma riigieelarvet, sest me ei tea mitusada miljonit eurot me lähiajal Rail Balticusse investeerima peame,” tõdes Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson.
Tuleva aasta riigieelarves on Rail Balticu ehituseks kavandatud 493 miljonit eurot, kuid plaanide kohaselt ehitamiseks läheks vaja ligi 200 miljonit eurot rohkem.
“Kui me teaksime, et lätlased saavad raudtee valmis alles aastaks 2035, võiksime Eestis oma riigieelarvet palju paremini planeerida. Muidugi tuleb raudtee Pärnuni võimalikult kiiresti välja ehitada, kuid Pärnust lõuna poole rööbaste maha panemiseks pole raha mõtet kulutada enne kui ka lätlased on hakanud Riiast piirini raudteed rajama. Muidu avastame, et raudtee kasutusse võtmise ajaks tuleks seda juba renoveerima hakata,” ütles Kaarelson.
Parempoolsed leiavad, et valitsus ei suuda lihtsalt naabritega koostööd teha ning neilt meile vajalikku infot saada. Kaarelson tõmbas paralleeli möödunud talvega, mil valitsusliikmed teatasid, et Eestisse odavamat elektrit toovat Estlink 3 pole võimalik valmis ehitada soomlastega kokku lepitud tähtajakski, rääkimata ehituse varasemaks toomisest. Toona põhjendati seda faktiga, et see pole soomlaste huvides.
“Kas Reformierakonna ministrid seisavad Eesti või hoopis Läti ja Soome huvide eest? Miks nad ei suuda meile vajalike projektide osas naabritele meie sõnumit kohale viia?” küsis Kaarelson.
