Parempoolsed on seisukohal, et Eesti ei vaja rohkem maksuerandeid. Selle asemel tuleb langetada üldine käibemaksumäär 20 protsendile.
Parempoolsete volikogu esimees Andrus Kaarelson märkis, et kuigi viimasel ajal on palju arutatud toiduainete käibemaksuerandi üle, on see diskussioon liialt kitsas: “Inimeste tarbimisharjumused on erinevad. Toidu käibemaksu langetamine ei aita näiteks inimesi, kelle igakuistest väljaminekutest olulise osa moodustavad hoopis kütuse- või kommunaalkulud. Kui me langetaksime vaid toidu käibemaksu, peaksime varsti arutama teiste lobigruppide survel ka näiteks kütuse käibemaksumäära üle.”
Samuti näitavad Kaarelsoni sõnul erinevad uuringud, et üldine käibemaksulangetus jõuab hindadesse palju efektiivsemalt kui mõne sektori põhised erandid.
“Käibemaksu viimine tagasi sinna, kus see oli enne Reformierakonna 2023. aastal alustatud maksufestivali annaks igale Eesti inimesele reaalse võidu ning võimaldaks taastada tugeva löögi saanud kindlustunnet. Just praeguse valitsuse maksufestival on tekitanud ka tugeva surve maksuerandite nõudmiseks,” selgitas Kaarelson.
Käibemaksu 20 protsendile langetamine maksaks riigile ligikaudu 470 miljonit eurot. “Suurema osa sellest saaks katta ülekantavate vahendite arvelt. Rahandusministeeriumi enda arvutused ütlevad, et eelmisel aastal jäi riigieelarves kasutamata 390 miljonit eurot. See raha tuleks lihtsalt eelarvest maha tõmmata,” sõnas Kaarelson.
Ülejäänud kulu võiks Kaarelsoni sõnul katta riigiametnike palkade indekseerimise kaotamise ning laiemalt avaliku sektori kärpimise abil: “Paksu riigi aeg on möödas. Me ei saa endale lubada, et Eesti inimesed ägavad aina suureneva maksukoorma all, et riik saaks selle raha lihtsalt ära kulutada.”
“Ei tasu ära unustada ka fakti, et maksulangetus suurendab tarbimist, mis tähendab, et selle kulu osutub tõenäoliselt arvutatust veel väiksemaks. Samuti on Parempoolsed valmis arutama 20-protsendilise käibemaksu suunas liikumist samm-sammult, langetades maksu näiteks neli aastat järjest igal aastal protsendi võrra. See võimaldaks koormuse riigieelarvele ühtlasemalt jaotada,” lisas Kaarelson.
